Antiikmööbel läheb hinda:

Kuidas teha kodu sisustamisest investeering mitte kulu?

Kui möödunud kümnendi keskel ostetud euromööbel moest läheb, ei osta paljud eestlased enam tuppa uut euromööblit ega jää ootama selle moestminekut. Selle asemel seavad nad sammud antiigiärisse.

Eelmise kümnendi esimesel poolel tassisid meie vaarisade kätetööd Eestist võileivahinnaga välja põhjanaabrid, nüüd aga on antiigiäri parim klient eestlane. Ta on muutunud maitsekamaks - biidermeierile eelistab tüüpiline antiigisõber vana talukappi või kummutit.

Paljudele küll meeldib antiikmööbel, aga antiigiärisse nad oma jalga ei tõsta, sest vanaaegne mööbel on kuulujuttude järgi liiga kallis. Tegelikult on antiikmööbli hinnad odavamad kui moodsa trendimööbli omad. Fanaatikud aga sisustasid oma majad ja korterid varakult mööblitükkidega, mis saadi sooja käepigistuse või pudeli viina eest.

Naabri mõju:

Tallinnas Rataskaevu tänava antiigiäri pidaja Evald Langebrauni kinnitusel on antiigi keskmine hind kasvanud Eestis viie-kuue aastaga vähemalt kaks korda, ent sellest hoolimata on talumööbel ikka poole odavam kui näiteks Soomes.

«On asju, mis on Euroopas odavamad ning vastupidi. Antiigiturg on Eestis viimaste aastate jooksul tasakaalustunud - näiteks talumööbel on meil poole odavam kui Soomes, aga dekoratiivantiik ja juugend võib maksta välismaal vähem kui siin.»

Viimase paari aasta jooksul on nii eesti kui soome antiigiostjate seas läinud Langebrauni kinnitusel hinda talumööbel. «Varem ei olnud sellele Eestis turgu. Näiteks talukapp sobib uute asjadega hästi kokku,» rääkis ta.

Väga vana ja väärikas, möödunud sajandist pärinev mööbel on Langebrauni kinnitusel üldjuhul oma ala gurmaanide pärusmaa. «Küllalt kitsas ring inimesi peavad lugu vanadest ja väga kallitest asjadest.»

Langebrauni kinnitusel on tavatarbija antiigihuvi viimaste aastatega tublisti kasvanud. «Eks naaber vaatab ikka naabrit ning mõtleb, et ega mina ka nii loll ole, et endale saepurumööblit ostan.»

Eriti hinnas on 30. aastate funktsionalistlik, niinimetatud funkmööbel. «Saepuru ei taheta enam koju tassida, ka inimeste stiilitunnetus on paranenud,» rääkis Langebraun. «Hinnakäärid moodsa mööbli poodidega pole eriti suured. Ma ei usu, et keskmise kodu sisustuseks kulutab inimene antiiki ostes rohkem raha.»

Moodne mööbel on Langebrauni kinnitusel homme lihtsalt vana, antiikmööbli väärtus aga samal ajal muudkui kasvab. «Antiik on investeering.»

Antiigiäride hulk Tallinnas on siiski aasta-aastalt kasvanud. Kui 1993. aastal oli neid neli-viis, siis tänaseks on spetsialiseerunud kaupluste hulk kasvanud veerandsajani.

Artikkel: Postimees

www.e-antiik.ee