Sõjajärgsete aastate  Tallinna majanduselus oli tähtis osa artellidel, millest pärast mitmekordseid liitumisi kujunes välja enamik Tallinna suuremaid ettevõtteid.

1944 aastal alustas tegevust puidutööstuse artell Standart. Algul töötas ettevõttes vaid seitse töölist. Ajajooksul ühinesid sellega paljud teised artellid. Kuna tootmine oli laiali 12 kohas, takistas see arengut ning vaja oli korralikke tootmisruume.

1946. aastal taotles juhtkond linnalt käitise tootmishoonete ehitamiseks maad Madara 8 ( tollal Muraka ). Samal aastal alustatud ehitustööd  viidi omal jõul lõpule 1950. aastal.  Uued tootmishooned töökojad, laod, garaažid, kontoriruumid, söökla, riietusruumid ja kohustuslik punanurk, üldpinnaga 1500m2

Artell tootis kvaliteetset mööblit, magamistoad-, söögitoad- ja kabinetimööbel-, pehmemööbel-, köögimööbel-, lastemööbel-, saalitoolid. Kuigi mööbel oli sel ajal defitsiit, ei kujunenud ettevõtte tegevus edukaks.  Peamiseks põhjuseks igaaastane riigipoolt kehtestatud töönormide  kasvamine. Et seadmed ei arenenud nii jõudsalt, tekkis olukurd, kus  ettevõttel polnud kasulik toota head toodangut. Paljud tublid töömehed ei olnud nõus viletsat tööd tegema ja lahkusid ettevõttest. 1940 aastate lõpus on andmeid, kus töölised ei saanud kuude viisi palka.

Väljapääsmatusse olukorda sattunud käitise olukord oli  niisama lootusetu ning 1954. aastal vahetus kolm korda juhtkond. Standarti  keeruline majanduslik  olukord kiirendas käitise reorganiseerimist.

1958. aastal muudeti artell mööbli eksperimentaalvabrikuks Standart. 1960. aastal liideti sellega mööblivabrikud Hoog, Mööbel ning Rakvere ja Türi metsakombinaadi mööblitsehhid.

1976. aastal nimetati Mööbli Eksperimentaalvabrik  Tallinna teadusliikuks Mööblitootmiskoondiseks „ Standart“. Lisaks hulgitootmisele sai koondise ülesandeks mööbli arengusuundade uurimine, uue mööbli konstrueerimine, kujundamine ja tehnoloogia ettevalmistamine kogu Eesti mööblitööstuse tarvis.

Seoses 1980. aasta Moskvas toimunud olümpiamängudega saadeti „ Standarti“ mööblit kokku 26 olümpiaobjektile. 1980. oli tootmiskoondis omalaadseks paasettevõtteks TPI keemiateaduskonna puidutöötlemise tehnoloogia eriala  üliõpilastele.

01.07.1991 moodustati Tallinna Teadusliku Mööblitootmiskoondise „ Standart „ baasil Riiklik Aktsiaselts „ Standart“. 1994.a. märtsis RAS „ Standart“ erastati ja kannab sellest ajast nime Aktsiaselts Standart.

Tänaseks on Standardist kujunenud Eesti esimene täislahendusi pakkuv sisustusprojektide teostaja, millel on edasimüüjad lisaks Eestile ka Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Saksamaal ja Venemaal ning ekspordib toodangut ka teistesse Kesk – Euroopa riikidesse.

Standart on Eesti kapitalil põhinev Baltimaade suurim büroo ja hotellimööblitootjaid.

Artikkel: Peeter Pihelgas & Ko